Üks saunaskäik saadab immuunrakud verre. Pool tundi hiljem on enamik tagasi algtasemel

Üks 30-minutiline Soome saunaskäik suurendas 51 keskealise täiskasvanu veres ringlevate valgete vereliblede hulka 8–10%. Pool tundi pärast saunast väljumist olid nende rakkude kaks suurimat rühma, neutrofiilid ja lümfotsüüdid, tagasi algtasemel. Uuring jälgis verd pool tundi pärast ühte saunaskäiku. Selles ei uuritud, kas keegi haigestus harvemini.

Turu ülikooli ja Ida-Soome ülikooli juhitud teadlased avaldasid tulemused 31. märtsil avatud juurdepääsuga ajakirjas Temperature, ja artikkel liigub nüüd uuesti ringi selliste pealkirjadega nagu “Just one sauna session can quickly change your immune system” (“Üksainus saunaskäik võib su immuunsüsteemi kiiresti muuta”) (Knowridge, 1. november). Ida-Soome ülikooli enda aprillikuine pressiteade kandis pealkirja “Sauna bathing may boost immune responses” (“Saunas käimine võib immuunvastust tugevdada”). Vabatahtlikud olid 27 naist ja 24 meest Kesk-Soomest Jyväskyläst, keskmiselt 50-aastased. Igaühel oli vähemalt üks südamehaiguste riskitegur, näiteks kõrge vererõhk või suitsetamine minevikus, kuid kellelgi polnud südamehaigust. SaunaNews kirjutas uuringu tsütokiinide ja interferoonide tulemustest aprillis.

Tõus oli umbes 10% ja kõik rakutüübid liikusid koos

Valgete vereliblede keskmine arv tõusis meestel 6,1 miljardilt 6,7 miljardile liitri vere kohta ja naistel 6,2 miljardilt 6,7 miljardile. Mõlemad jäävad kindlalt 4,5–11 miljardi suuruse normivahemiku piiresse, mida laborid kasutavad. Lümfotsüüdid suurenesid meestel 14%. Neutrofiilid suurenesid naistel 7% ega muutunud meestel oluliselt. Iga rakutüübi osakaal koguarvust jäi enne ja pärast samaks, nii et saun suurendas arvu ilma koosseisu muutmata.

Higistamine võib panna vereanalüüsi näitajad paistma tegelikust kõrgemana, sest plasma kadu kontsentreerib allesjäänud verd. Teadlased korrigeerisid iga näitu osaleja plasmamahu muutuse järgi. Vabatahtlikud jõid saunaskäigu ja sellele järgnenud puhkuse jooksul umbes 17 untsi vett ning nende plasmamaht keskmiselt ei muutunud. “See võib viidata sellele, et saunas käimine toob kudedest vereringesse täiendavaid valgeid vereliblesid,” ütles Turu ülikooli teadlane Ilkka Heinonen pressiteates. Artikli järgi ei tea teadlased, millistest kudedest rakud tulid ega kuhu need edasi liikusid.

Võrdluseks: Heinoneni rühm Turus lasi 20 noorel ja heas vormis täiskasvanul 30 rasket minutit veloergomeetrit sõtkuda 2025. aastal avaldatud uuringus, ja valgete vereliblede koguarv suurenes meestel 52% ja naistel 19%. Rühmad erinevad vanuse ja vormi poolest, nii et arvud ei ole üks-ühele võrreldavad, kuid sauna 8–10% on neist väiksem muutus.

Pool tundi hiljem oli suurem osa muutusest taandunud

Kolmas vereproov võeti pärast 30-minutilist puhkust 70°F puhkeruumis. Neutrofiilid ja lümfotsüüdid olid nii meestel kui naistel tagasi algtasemel. Kaks näitajat polnud veel täielikult langenud. Naiste koguarv oli endiselt umbes 5% algtasemest kõrgem ja artikkel hindab seda erinevust statistiliselt oluliseks. Väikseim rühm, monotsüüdid, eosinofiilid ja basofiilid, mida labori analüsaator loendas koos, oli mõlemal sool 8–9% üle algtaseme, kuigi artikli tabel ei märgi neid 30 minuti väärtusi olulisteks.

See, kui kuumaks saunaskäija läks, ei ennustanud, kui palju rakke liikus. Kõrvast mõõdetud temperatuur tõusis keskmiselt 97,5°F-lt 101,1°F-ni ning iga osaleja temperatuuritõusu suurus ei olnud seotud tema valgete vereliblede muutusega. Küll aga oli see seotud 18 tsütokiini, immuunrakkude kasutatavate keemiliste sõnumikandjate muutustega, peamiselt kohe pärast saunaskäiku. Mõõdetud 37 tsütokiinist muutus keskmiselt vaid kahe, sCD30 ja pentraksiin-3, tase ning mõlemad langesid.

Ka harjumused ei mänginud rolli. Umbes kolmandik vabatahtlikest ei käinud kodus saunas, kolmandik käis harvem kui kord nädalas ja kolmandik kaks või enam korda nädalas. Nende reaktsioonid olid kõigi näitajate järgi samad.

Uuringus polnud võrdlusseanssi ega loetud külmetushaigusi

Ilma kuumuseta võrdlushommikut ei olnud, nii et uuringu ülesehitus ei suuda eristada sauna mõju kõigest muust, mis proovide vahel muutus. Kehatemperatuuri mõõdeti kõrvatermomeetriga, mis autorite sõnul ei mõõda sisetemperatuuri. Saunaskäik vastas vabatahtlike harjumustele: kodus käisid nad saunas mediaanina 30 minutit 158°F juures. Kaheminutiline dušš poole peal tähendab, et tulemus kirjeldab tüüpilist Soome saunaringi, kus on kuumus, loputus ja uuesti kuumus, mitte ainult kuumust. Ülikooli pressiteade nimetab seda külmaks dušiks. Artikkel duši temperatuuri ei maini.

Tõendid haigestumise kohta on vanemad ja pärinevad regulaarsetelt saunaskäijatelt

Väide, et saunaskäijad haigestuvad harvemini, tugineb pikaajalistele harjumuste uuringutele, mitte ühe saunaskäigu järel võetud verele. Kuopio isheemilise südamehaiguse uuringus (KIHD) teatasid 2210 Soome meest vanuses 42–61 aastat oma saunaharjumustest ja neid jälgiti mediaanina 25,6 aastat. Meestel, kes käisid saunas kaks või kolm korda nädalas, oli 28% väiksem risk saada haiglas kopsupõletiku diagnoos kui meestel, kes käisid kord nädalas või harvem, arvestades sissetulekut, liikumist, toitumist ja põletikku. Nelja või enama korra puhul oli hinnang 37%, kuid selle usaldusvahemik ulatus ka mõju puudumiseni. Need on seosed ainult meestest koosnenud kohordis, nagu suur osa pikaajalistest saunatõenditest; sama uurimisrühm on seostanud sagedast saunas käimist ka madalamate põletikunäitajatega.

Väike Viini katse uuris külmetushaigusi otseselt 1990. aastal. 25 vabatahtlikku käisid kuus kuud regulaarselt saunas, 25 teist mitte. Saunarühmas oli külmetushaigusi oluliselt vähem, viimase kolme kuu jooksul ligikaudu poole vähem, kuid nende külmetushaigused kestsid sama kaua ega olnud kergemad. Autorid järeldasid, et regulaarne saunas käimine “tõenäoliselt vähendab külmetushaiguste esinemist, kuid selle tõestamiseks on vaja täiendavaid uuringuid”.

Külmal veel on oma versioon. 2016. aastal avaldatud Hollandi katses määrati 3018 täiskasvanut juhuslikult lõpetama duši 30–90 sekundi külma veega või käima duši all nagu tavaliselt. Külma duši rühmad puudusid haiguse tõttu töölt 29% vähem kuid ei teatanud vähematest haigestumispäevadest. Soome autorite sõnul pole kuumuse ja sellele järgneva külma vee kombinatsiooni, mida paljud saunakeskused müüvad, nende mõõdetud reaktsioonide osas veel uuritud.

Mida üks saunaskäik lubab menüüs öelda: lühiajaline nihe vereanalüüsis

Menüüsid, tunnikirjeldusi ja tootelehti kirjutavatele saunapidajatele ja kaubamärkidele annab uuring aluse kitsaks lauseks: 2026. aasta Soome uuringus tõstis üks 30-minutiline saunaskäik veres ringlevate valgete vereliblede hulka umbes 10% ja enamik rakutüüpe oli 30 minuti jooksul tagasi algtasemel. See ei toeta väiteid “tugevdab immuunsüsteemi” ega “vähem külmetushaigusi”. USA Föderaalse Kaubanduskomisjoni (FTC) ametnike juhend tervisealaste väidete kohta, mis avaldati 2022. aasta detsembris, ütleb, et tervisekasu väited vajavad üldjuhul randomiseeritud ja kontrollitud uuringuid inimestel, ning hoiatab ühe rühma uuringute laiendamise eest kõigile. Ühes selle näites käsitletakse reklaami, mille järgi toidulisand “turgutab” immuunsüsteemi, et hoida nina ja kurku talvel tervena, kui väidet külmetushaiguste ennetamise kohta. See latt on oluline ka ostjatele: 2025. aasta küsitluses hindasid heaolutarbijad väljendit “kliiniliselt tõestatud” kõige usaldusväärsemaks tervisealaseks väiteks.

Igapäevases saunatöös on olulised kolm leidu. Kuumem saunaskäik ei liigutanud rohkem rakke, sest tõus ei sõltunud sellest, kui palju saunaskäija soojenes. Püsikliendid ja esmakülastajad reageerisid ühtmoodi, nii et miski siin ei õigusta liikmesuste müümist immuuntreeninguna. Ja vabatahtlikud jõid kogu aeg vett. Nende plasmamaht püsis stabiilsena just seetõttu ning autorid ütlevad, et nad ei tea, milline oleks tulemus olnud ilma joomiseta.