Teadusuuringud ja kultuurAnalüüs

Üks saunaskäik tõstab valgete vereliblede arvu, leiti Soome uuringust

Autor

Korrespondent, teadus ja saunavaldkond

Avaldatud
Uuendatud
Lugemisaeg
7 min
Jaga

SaunaNewsi väljaandja on SaunaShare, Inc., mis peab ka SaunaShare.com-i ja SaunaMarketplace.com-i, kus müüme paljusid tooteid, millest kirjutame. See kogemus võib muuta seda, millest kirjutame ja millest mitte. Kellele SaunaNews kuulub

Soome eelretsenseeritud uuring jälgis 51 täiskasvanut ühe 30-minutilise saunaskäigu jooksul ja leidis olulise valgevereliblede mobiliseerumise ning kehatemperatuuri tõusuga seotud tsütokiinivastused, sealhulgas viirusevastase kaitsega seotud interferoonisignaalid.

Joon. 01Üks 30-minutiline Soome saunaseanss käivitab mõõdetava immuunrakkude mobiliseerumise, näitab uus uuring. Uuringus kasutati pidevaks jälgimiseks Harvia väljatöötatud temperatuuriandureid. Pilt: Harvia Group.
Selles loos6 sections
  1. 01Mida nad tegid
  2. 02Valgevereliblede arv tõusis kohe pärast seanssi
  3. 03Muutusid ainult kaks 37 tsütokiini
  4. 04Interferoonid jälgisid temperatuuri tõusu
  5. 05Mida see uuring ei tõesta
  6. 06Pikaajaliste andmete taga olev võimalik immuunrada

Eelretsenseeritud uuring, mis avaldati ajakirjas Temperatuur märtsis mõõdeti, mida üks Soome saunasessioon immuunsüsteemile teeb: üks 30-minutiline seanss 163°F tõstis märkimisväärselt valgete vereliblede arvu nii meestel kui naistel, kusjuures mõned immuunpopulatsioonid püsisid kõrgendatud vähemalt 30 minutit pärast osalejate lahkumist kuumusest.

Uuringut juhtis Ilkka Heinonen Turu ülikoolist koos kardioloogi ja Ida-Soome ülikooli professoriga Jari Laukkanen, kelle KIHD kohortuuringud näitasid, et meestel, kes käisid 4-7 korda nädalas saunas, oli 40% madalam. igasugune suremus kui kord nädalas suplejad, vaatlusühing. Selles uuringus küsitakse, mis toimub kehas ühe seansi ajal, mitte seda, kas regulaarne sauna kasutamine on korrelatsioonis paremate pikaajaliste tervisetulemustega.

Mida nad tegid

Osales 51 täiskasvanut Soomest Jyväskyläst. 27 naist ja 24 meest, keskmine vanus 50, keskmine KMI veidi alla 27. Kõigil oli vähemalt üks südame-veresoonkonna riskitegur (kõrge vererõhk, suitsetamine minevikus, düslipideemia, südamehaigused suguvõsas), kuid aktiivset südamehaigust polnud. Umbes kolmandik polnud kuude kaupa saunas käinud. Teine kolmandik käis kord nädalas või harvem. Ülejäänud kolmandik käis 2–3 korda nädalas.

The protocol: one 30-minute Finnish sauna session. The room was set to 176°F and held at a measured average of 163°F with 10-20% relative humidity. Temperature monitoring was continuous using internal sensors designed by Harvia. Participants sat alone in sex-specific sauna rooms wearing swimwear, drank water throughout, and had a brief shower after the first 15 minutes. Blood was drawn about two hours before, immediately after, and 30 minutes after the session. The researchers tested for white blood cell counts across all major subtypes, plus 37 cytokines. Body temperature was measured from the ear. It started at around 97.5°F and rose to 101.1°F on average by the end of the session.

Valgevereliblede arv tõusis kohe pärast seanssi

Leukotsüütide koguarv tõusis kohe pärast sauna oluliselt ja püsis naistel 30 minuti möödudes veidi kõrgemal. Lümfotsüütide arv tõusis kohe pärast seanssi nii meestel kui ka naistel ning neutrofiilide arv naistel; meeste neutrofiilide muutus ei olnud statistiliselt oluline. Mõlemad olid 30-minutilise vereproovi ajaks algtasemel tagasi. MXD-rühm ehk monotsüütide, eosinofiilide ja basofiilide koondarv tõusis meestel kohe pärast seanssi. Teadusartikli sõnul püsis see 30 minuti juures kõrgemal, kuigi artikli tabelis ei ole 30 minuti väärtusi statistiliselt olulisteks märgitud.

Valgeliblede muutused (vere liitri kohta): Valgeliblede koguarv tõusis mõlemal sool kohe pärast sauna ligikaudu 6,1–6,2 miljardilt/l 6,7 miljardini/l. Lümfotsüütide arv tõusis kohe pärast seanssi oluliselt mõlemal sool, neutrofiilide arv ainult naistel; mõlemad naasid 30 minutiga algtasemele. MXD-rakkude (monotsüüdid/eosinofiilid/basofiilid) arv tõusis meestel kohe pärast seanssi; 30 minuti väärtusi ei ole statistiliselt olulisteks märgitud. Naistel püsis valgeliblede koguarv veidi kõrgem. Kõigi valgeliblede tüüpide omavahelised osakaalud ei muutunud kogu aja jooksul.

SaunaNews kandis joonisele, kui palju iga rakutüüp liikus ja kui kiiresti see taastus novembrikuises järgloos.

Proportsioonid, mis jäävad samaks, kui koguarv tõuseb, viitab pigem rakkude üldisele mobiliseerimisele vereringesse, mitte ühele ohule suunatud vastusele. Rakutüübid liikusid ligikaudu paralleelselt.

Teadlased välistasid ka hemokontsentratsiooni, artefakti, kus veres näib olevat rohkem rakke lihtsalt seetõttu, et higi kadu on vähendanud plasma mahtu. Kõiki tulemusi korrigeeriti individuaalsete plasmamahu muutuste suhtes ja keskmiselt ei muutunud plasma maht oluliselt, kuna osalejad jõid kogu aeg vett. See oli tõeline immuunrakkude mobiliseerimine ringlusse.

Muutusid ainult kaks 37 tsütokiini

37 testitud tsütokiinist muutusid oluliselt vaid kaks. Pentraksiin-3 langes, rohkem naistel. Langes ka sCD30. Üks tsütokiin, MMP-2, näitas tõusutendentsi, kuid statistiliselt olulist piiri ei ületanud. Valdava enamiku mõõdetud immuunsüsteemi signaalvalkude puhul ei toonud saunaskäik absoluutarvudes kaasa mingit mõõdetavat muutust.

Uurijad tuvastasid 18 statistiliselt olulised korrelatsioonid kehatemperatuuri muutuse ja spetsiifiliste tsütokiinide muutuste vahel, mis kontsentreeriti vahetult pärast sauna ja kadusid suures osas 30 minutit hiljem. Mida suuremaks kellegi kehatemperatuur sauna ajal tõusis, seda kindlamalt liikusid tsütokiinid etteaimatavates suundades. Tsütokiinide hulgas, mis olid selle temperatuuri tõusuga kõige tugevamalt korrelatsioonis, olid interferoonid.

Interferoonid jälgisid temperatuuri tõusu

Kehatemperatuuri tõusuga kõige tugevamalt positiivselt korreleerunud tsütokiinide hulgas olid IFN-alfa2, IFN-beeta ja IFN-gamma, interferoonide perekonna kolm põhiliiget. Interferoonid on immuunsüsteemi peamised viirusevastased signaalvalgud. Kui rakk tuvastab viirusrünnaku, on üks tema esimesi samme interferoonide eritamine, mis hoiatavad naaberrakke oma viirusevastast kaitset aktiveerima. Interferoonid on kesksel kohal ka vähi immuunjärelevalves ning mitme vähi- ja autoimmuunravi aluseks.

See uuring ei näidanud, et saun võitleb viirustega või ravib vähki. Uuringu ülesehitus selliseid järeldusi ei võimalda. Leiti hoopis, et inimestel, kelle kehatemperatuur saunaskäigu ajal kõige rohkem tõusis, olid kõige tugevamad seosed interferooni tüüpi tsütokiinidega. Kas see tähendab sisulist viirusevastast aktivatsiooni või lihtsalt palavikku jäljendavat temperatuurireaktsiooni, jääb lahtiseks. Teadlased hoiavad seda eristust hoolikalt ja kirjeldavad tulemusi seostena, mis „viitavad” mehhanismile, mitte ei tõesta seda.

Siiski on see kooskõlas varasemate rahvastikutasandi uuringutega, mis näitavad, et regulaarne Soome saunaskäik on seotud oluliselt väiksema kopsupõletiku ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse esinemisega. Nende seoste taga olevat usutavat immuunmehhanismi pole kunagi selgelt tuvastatud. Need tsütokiinide korrelatsioonid, nii mööduvad ja korrelatiivsed kui need ka on, osutavad suunas, mida tasub tõsiselt võtta.

Täheldatud seosed kehatemperatuuri muutuste ja vereringes olevate tsütokiinide vahel viitavad sellele, et sauna põhjustatud kuumastress koos immuunsüsteemi aktiveerumisega võib osaliselt vahendada Soome saunaskäimise tervisekasu.

Mida see uuring ei tõesta

Viiskümmend üks inimest on tagasihoidlik valim. Osalejad olid keskealised kardiovaskulaarsete riskifaktoritega soomlased, mistõttu ei pruugi tulemused laias laastus üldistada. Kehatemperatuuri mõõtmiseks kasutatav trummeltermomeeter ei jäädvusta tõelist sisetemperatuuri, kuigi teadlased kaitsevad seda selle skaala ja kujunduse uurimisel praktilisena.

Uuringus ei eristatud T-rakkude alarühmi, looduslikke tapjarakke ega konkreetseid B-rakkude populatsioone. Monotsüüte, eosinofiile ja basofiile mõõdeti üksnes koondnäitajana MXD. Tsütokiine mõõdeti seerumist, nii et teadlased ei saa öelda, kuhu rakud liikusid või mida tsütokiinisignaalid kudedes lõpuks käivitasid. 30-minutiline saunajärgne mõõteaken võib olla lihtsalt liiga lühike, et näha taastumise ja sellele järgneva immuunaktiivsuse täit pilti.

Immuunvastuses ei olnud erinevusi selle põhjal, kui sageli osalejad kodus saunasid kasutasid. Tavakasutajad (2–3 korda nädalas) näitasid põhimõtteliselt sama immuunvastust kui inimesed, kes peaaegu kunagi ei käi. Kui tavaline saun tekitaks korduva termilise kohanemise kaudu tugevamat või kiiremat immuunvastust, siis võiks siin näha signaali. Uuring seda ei leidnud, vähemalt mitte mõõdetud muutujate hulgas.

Uuringus ei olnud ka võrdlusseanssi, kus osalejad istusid 30 minutit ilma kuumuseta ja pärast seda ei loendatud ühtegi infektsiooni. See ei saa näidata, et saun ennetab külmetushaigusi, ja see ei toeta turundust, mis seda ütleb.

Pikaajaliste andmete taga olev võimalik immuunrada

Teadlased on aastaid dokumenteerinud, et regulaarne sauna kasutamine on korrelatsioonis paremate tervisenäitajatega mitmes haiguse kategoorias: südame-veresoonkonna, hingamisteede, neuroloogilised ja metaboolsed. KIHD andmed, KOK-i ja kopsupõletiku seosed ning dementsuse ja Alzheimeri tõve andmed näitavad samamoodi, kuid need on vaatluslikud ja pärinevad suures osas ühest Soome meeste rühmast. Aga küsimus, why on saanud vaid osalise vastuse, peamiselt südame-veresoonkonna mehhanismide kaudu, mis hõlmavad vererõhku, arterite jäikust ja südame remodelleerumist.

Heinonen, Laukkanen ja nende kolleegid avavad mehaanilise seletusena immuunraja. Kui iga saunaskäik mobiliseerib valgeid vereliblesid ja käivitab temperatuuriga korrelatsioonis tsütokiinireaktsioone, sealhulgas interferooni aktiivsust, mis sarnaneb organismi poolt patogeenide vastu suunatud aktiivsusega, siis pikaajalised andmed, mis näitavad, et sagedaste saunaskäijate seas on vähem infektsioone ja hingamisteede haigusi, hakkab taga olema usutav bioloogiline lugu.

See lugu ei ole tõestatud. Laukkanen on oodatud kõnelema World Sauna Forum Jyväskyläs tänavu juunis, kus seda uuringut arutatakse tõenäoliselt koos laiemate KIHD tulemustega.

Uuringu üksikasjad: Avaldatud väljaandes Temperatuur (Taylor & Francis), märts 2026. DOI: 10.1080/23328940.2026.2645467. Juhtautor: Ilkka H.A. Heinonen, Turu ülikool. Kaasautor: Jari A. Laukkanen, Ida-Soome ülikool. 51 osalejat (27 naist, 24 meest), keskmine vanus 50. Üks 30-minutiline Soome saunaskäik temperatuuril 163 °F / niiskus 10–20%. Pidevaks jälgimiseks kasutati Harvia temperatuuriandureid. Verd võeti umbes kaks tundi enne sauna, vahetult pärast sauna ja 30 minutit pärast sauna. Bio-Plexi multipleksanalüüsiga mõõdeti 37 tsütokiini. Rahastas Soome Akadeemia.

Parandus, 4. november 2026: Selle loo varasemas versioonis oli kirjas, et verd võeti vahetult enne saunaseanssi; teadusartikli järgi võeti verd umbes kaks tundi enne seanssi. Samuti oli kirjas, et neutrofiilide arv tõusis mõlemal sugupoolel; statistiliselt oluliselt tõusis see ainult naistel. MXD-rühma puudutav sõnastus märgib nüüd, et teadusartikli tabelis ei ole 30 minuti väärtusi statistiliselt olulisteks märgitud.

Parandus, 8. november 2026: Selle artikli varasem versioon ütles, et KIHD uuringud näitasid 40% kõigi põhjuste suremuse vähenemist. Nad leidsid vaatlusaluse seose: meestel, kes käisid saunas 4-7 kord nädalas, oli 40% madalam igasugune suremus kui kord nädalas suplejatel. Samuti öeldi, et iga valgevereliblede tüüp suurenes; meeste neutrofiilide muutus ei olnud oluline.

Jätka lugemist

Mida sauna- ja kontrastteraapia uuringud leidsid, kui suur oli mõju ja kuidas saunakultuur muutub.

SaunaNewsi nädalakiri

One email.The whole sauna week.

Tooteuudised, avamised, ettevõtete käigud, standardid ja uuringud – igaüks koos allikaga.

  1. 01Mis muutus: uued tooted, avamised, ettevõtete käigud ja tulemused
  2. 02Numbrid, mis muutusid, igaüks koos allikaga
  3. 03Tulemas: messid, võistlused ja standardite kuupäevad

Tasuta. Kord nädalas. Lihtne loobuda.