Aucklandi kohalik nõukogu lõpetab häältega 4 : 3 Sauna Collective’i tegevuse Ōrewa Beach Holiday Parkis
Autor SaunaShare
Saunakultuur ja kogukond
- Avaldatud
- Lugemisaeg
- 5 min
SaunaNewsi väljaandja on SaunaShare, Inc., mis peab ka SaunaShare.com-i ja SaunaMarketplace.com-i, kus müüme paljusid tooteid, millest kirjutame. See kogemus võib muuta seda, millest kirjutame ja millest mitte. Kellele SaunaNews kuulub
Mobiilne puuküttega saun oli tegutsenud rannaäärsel kämpingukohal alates 2024. aastast ilma üürilepinguta. Ettevõte pakkus jäämise eest 22 000–25 000 Uus-Meremaa dollarit aastas; volikogu ametnikud viitasid külaliste kaebustele, reservmaa reeglitele ja lähedal asuvate uute majakeste tulule.
Selles loos4 sections
Aucklandi volikogu alla kuuluv Hibiscus and Bays Local Board otsustas 27. oktoobril häältega 4 : 3 lükata tagasi Sauna Collective’i ettepaneku jätta selle puuküttega saunahaagis volikogule kuuluvasse Ōrewa Beach Holiday Parki, kus saun oli tegutsenud alates 2024. aasta novembrist. Ettevõttel oli lahkumiseks aega 29. oktoobrini. Pärast koosolekut ütles pargi juhtkond omanik Cameron Mackinnonile, et ta ei saa tagasi tulla ka väljaspool hooaega, nagu ta ütles NZ Heraldile.
Sauna Collective võtab nüüd vastu broneeringuid pühapäevasele pop-up-saunale lähedal asuvas Millwateris ja Mackinnon loodab leida enne jaanuari lõppu Ōrewas uue koha, Local Matters teatas 3. novembril.
Nõukogu otsuses öeldakse, et saun „ei sobi enam kokku“ pargi tegevusega ja et see „mõjutaks negatiivselt“ külalisi, mis tähendaks pargile tulukaotust. Volikogu ametnikud olid soovitanud ettepaneku tagasi lükata. Ametnike aruande järgi asub park Uus-Meremaa 1977. aasta reservmaade seaduse (Reserves Act 1977) alusel puhkeotstarbelisel reservmaal ja saun vajaks seal Aucklandi ühtse planeeringu (Auckland Unitary Plan) kohast keskkonnaluba (resource consent).
Sauna Collective lühidalt
- Omanik Cameron „Cam“ Mackinnon, kes asutas ettevõtte 2023. aastal pärast koondamist
- Saun mobiilne puuküttega saunahaagis kaheksa- ja kuuekohalise leiliruumiga, temperatuur 185–194 °F
- Hinnad 45 minutit 25 Uus-Meremaa dollarit (umbes 14 USA dollarit), 75 minutit 35 ja 100 minutit 49 Uus-Meremaa dollarit
- Pargis alates 2024. aasta novembrist rannaäärsel kohal G37, juhataja loal ja ilma üürilepinguta, 1100 Uus-Meremaa dollari (umbes 620 USA dollari) eest kuus
- Pakkumine 12-kuuline prooviperiood hinnaga 22 000–25 000 Uus-Meremaa dollarit (12 400–14 100 USA dollarit) aastas
- Hääletus neli häält kolme vastu ettepaneku tagasilükkamiseks, otsus HB/2026/162; nõukogu kaheksas liige ei hääletanud
- Petitsioon 4. novembriks üle 4500 allkirja Change.orgis
- Teised asukohad Takapuna ja Milford Aucklandi North Shore’il ning pühapäevane pop-up-saun Millwateris, selgub ettevõtte veebisaidilt
Külalised kurtsid suitsu, müra ja varjatud vaate üle
Sauna Collective alustas pargis katsena, mille puhkepargi juhataja lubas 2024. aasta lõpus, kolmel või neljal päeval nädalas. Oma kahel esimesel hooajal lahkus saun suvise tipphooaja ajaks ning 2026. aastal oli tal luba tegutseda oma rannaäärsel kohal katkestusteta. Augusti lõpus käskis juhtkond tal lahkuda 25. septembriks, viidates tipphooaja nõudlusele, mõjule külalistele ja „täitmata vastavusnõuetele“, ning pikendas hiljem tähtaega 29. oktoobrini.
Ametnike aruanne loetleb külaliste kaebusi müra, rannavaadet varjava haagise suuruse ning sauna tulest tõusnud suitsu üle, mis kandus ühe püsikliendi haagiselamusse. See klient otsustas edaspidi mujal telkida ja töötajad andsid teisele külalisele kolme öö ulatuses krediiti. Külalisi muretses ka suurem jalakäijate liikumine läbi pargi, sest enamik saunakliente on kohalikud, mitte telkijad. Ühel juhul sõitis saunaklient hoolimatult läbi pargi ja sõimas üht töötajat. Aruanne ei too ära kaebuste koguarvu.
Volikogu järelevalveametnikud hindavad, kuidas puuahju ja selle heitmeid reguleerida, ning aruandes nimetatakse korstna lähedust vanadele pōhutukawa puudele tule- ja puude tervise riskiks. Ametnike sõnul tekib kõige rohkem suitsu ahjude süütamisel ja uuesti kütmisel ning sauna reklaamitud lahtiolekuaeg oli kell 7–21.
Pakkumine vastas sellele, mida teenib premium-kämpingukoht
Mackinnon pakkus maksta 22 000–25 000 Uus-Meremaa dollarit aastas, olenevalt sellest, kas saun saaks tipphooajal edasi tegutseda; seni maksis ta 1100 Uus-Meremaa dollarit kuus. Ta pakkus ka, teatas RNZ, et suleb sauna detsembrist kuni Waitangi päevani, 6. veebruarini, ja maksab lähedal asuvatele telkijatele hüvitist. Park eeldab, et rannaäärne premium-kämpingukoht teenib 23 000 Uus-Meremaa dollarit aastas.
Park teenib aastas üle 2,24 miljoni Uus-Meremaa dollari (1,26 miljonit USA dollarit) ning andis eelmisel majandusaastal nõukogule kohalike projektide rahastamiseks tagasi umbes 750 000 Uus-Meremaa dollarit. Park on lisanud põhjaotsa, sauna asukoha lähedale, neli kahe- ja kolmemagamistoalist majakest, mis peaksid prognoosi järgi tooma sisse 252 000 Uus-Meremaa dollarit aastas. Ametnike hinnangul võib saun maksta pargile kuni 24 000 Uus-Meremaa dollarit aastas saamata jäänud broneeringutena lähedal asuvatel suurematel kämpingukohtadel ja 27 000 Uus-Meremaa dollarit aastas, kui uued majakesed peaksid oma hindu langetama.
Nõukogu lükkas tagasi ka kaks aruandes pakutud alternatiivi: väiksema elektrisauna lihtsamal kämpingukohal madalhooajal ning huvi väljendamise kutse kõigile saunapidajatele. Otsuse järgi vajaks kumbki ikkagi keskkonnaluba, ehitusluba ja maaomaniku nõusolekut ning tulemus oleks ebakindel. Lisaks märgitakse otsuses, et otsene kokkulepe praeguse pidajaga „tekitab õiglusega ja pretsedendiga seotud muresid“.
„Otsus ei puudutanud seda, kas kohalik nõukogu toetab sauna, vaid seda, kas see sobib sellesse asukohta,“ ütles nõukogu esimees Alexis Poppelbaum NZ Heraldile. Nädal hiljem ütles ta Local Mattersile, et ettevõte on „omaenda edu ohver“, ja nimetas parkides äritegevust puudutavaid reegleid ebajärjekindlaks.
Kolm liiget hääletasid sauna jätmise poolt
Poppelbaum ning liikmed Julia Parfitt, Gregg Walden ja Mike Bishop hääletasid otsuse eelnõu poolt. Aseesimees Jake Law ning liikmed Leanne Willis ja Gemma Moffat hääletasid selle vastu. Otsuses märgitakse ettevõtte „tugevat kohaliku Ōrewa kogukonna toetust“ ja tänatakse inimesi, kes nõukogule e-kirju saatsid. Valimisringkonna volikogu liige John Watson oli septembris Heraldile öelnud: „Tahan, et tehtaks kõik, et nad Ōrewasse jääksid.“
„Ma ei osanud oodata, et vastus on täielik ei,“ ütles Mackinnon Heraldile. Tema sõnul palub ta ühel kolmest liikmest, kes hääletasid otsuse eelnõu vastu, tuua otsus uuesti läbivaatamisele. 4. novembriks ei olnud ametlikku ettepanekut (notice of motion) esitatud. Nõukogu järgmised korralised koosolekud on 24. novembril ja 15. detsembril. Otsus puudutab ainult puhkeparki; taotlus mõnes teises volikogu pargis tegutsemiseks peaks läbima tavapärase maaomaniku kooskõlastuse ja lubade menetluse.
Teised volikogud on saunadest reservmaal keeldunud
Rannasaunad on Uus-Meremaal kiiresti levinud. Mount Maunganuist alguse saanud The Sauna Projectil oli 2025. aasta juuniks 17 asukohta, teatas The Guardian, ning Wellingtoni Sink Bathhouse & Sauna avati oktoobris Miramaris. Avalikku maad on olnud raskem saada. Southlandi ringkonnavolikogu keeldus lubamast ujuvsauna Te Anau parki mais, kui 210 esitatud arvamusest 170 olid selle vastu. Central Otago ringkonnavolikogu keeldus 2025. aastal andmast mobiilsaunale Cromwellis kauplemisluba, sest soovitud kohad asusid reservmaal, ning Marlborough ringkonnavolikogu jättis 2024. aastal Pictoni ettepaneku lauale, selle asemel et see tagasi lükata.
Ōrewa nõukogu otsustas, et avalik konkurss saunapidajatele ei tasu end ära, kuni lubade küsimus on lahendamata. Teised avaliku maa omanikud on selle tee ette võtnud. Idaho State Parks kuulutas välja saunakontsessiooni hanke aprillis ja Tasmaania palub arendajatel esitada ettepanekuid termaalsupluse rajamiseks avalikule maale.
